
Alustada sõnaga oeh oleks natuke imelik, aga ma siiski ei tee seda. Niisiis: Oeh aastavahetus oli ning kõik tundus nii aeglaselt liikuvat, päevad venisid, nagu ootaks midagi, iga päev, iga tund. Aeg seisis nagu kohal. Viimane nädal sai vist järgmine käik sisse lükatud, päevad lendasid, tööd oli palju, juba on nädalavahetus :) Varsti hakkab kool jälle, täitsa jama ju , vaja olla nüüd tubli ning kõik ained see semester ilusti ära teha, kui ei julge suure suuga teistele lubada siis endale võib ikka ju, on tagauks olemas kui midagi viltu läheb, kuigi ennast ei saa petta ju :). Viimasel ajal olen mõelnud sellele, et kogu see tippujõudmise mull on ikka suht kahtlane asi. Keegi võiks ära defineerida mis on sinu jaoks "tipp". Kindlasti on see kõigi jaoks erinev. Järsku oled juba praegu tipus, järsku ei lähegi asjad paremaks. Järsku ongi nii ettenähtud. Aga kui sa ükskord seal oled, siis kas sa oled õnnelik ning kõik on hästi? Ma ei usu seda, võibolla annab see sulle sisemise rahulolu kuid argipäeva mured ei kao kuhugile. Samas ei tahaks ka seal viibida, ainus tee edasi on kuhugi alla poole ning see võib mitte kunagi enam sinuga juhtuda. Loo moraal siis selles, et ole rahul sellga, mis sul on on ning tunne rõõmu lihtsate asjade üle, naerata, varsti tuleb päike välja :)