me oleme tšempionid, või siis mitte

Nädalavahetusel sai üle pika aja jälle korralikult nolaifitud. Ürituseks oli siis eSa07 ja rahvast oli seal umbes 220 kanti. Võtsime osa dota võistlusest ja saavutasime teise koha, polegi paha, kui mitte arvestada seda et kokku oli 6 tiimi, millest 1 oli ainult pädev :D ning me polnud üldse ennem harjutanud. Aga noh elioni saunalina ftw, kulub ära küll. Veel sai osavõetud cs-i võistlsusest milles me otseses mõttes failisime ning pigem ei kommentaari seda :D. Magamisega oli nii nagu ta oli jah esimene öösel oli see suht "mängumagamine" paar tundi mille jooksul vene csorid räuskasid 10m kaugusel kogu selle aja. Teine öö aga sai kavalam oldud ja huudi korterisse magama tuldud. Kadus see vastik õli tunne ka kohe ära :D. Aga jah, suht tore on vahest teha midagi, mis meeldib koos tiimiga ning saada selle eest veel auhind ka!

metsvindist rändorav

Ja täpselt nii ta on, et saada erakordset rändoravat on vaja metsvinti. Lähme purustama? Seda lauset ma kuulen päevas vist päris mituuuu korda - Ennem suve algust, ma polnudki sellist asja nagu lauajalgpall proovinudki, nüüdseks on ta aga väga vahvaks meelelahutuseks muutunud :) Alustades erilise nuubina on saavutatud suht advanced tase juba ja areng toimub koguaeg. Kas purustus,hävitus või kaotus on tavaline mängu alustamise lause, mille asemel peaks olema tegelikult edu soovimine. Aga tegelt see pole see millest ma tahtsin kirjutada. Kirjutada tahtsin sellest, et meil on ikka kuradima lahe seltskond töö juures, mis on väga super. Sellest tulenebki "metsvindist rändorav" mille tähenduse üle võite natuke ise pead murda :) Muidugi ei saa mainimata jätta neid toredaid lõunaid, kus arutleme urkas selle üle kust saab see valge moos meie makaronidesse. Ahjaa, et mis on urgas? Urgas on urgas ja selle üle ei nuriseta. Tegelikult on see üks tore söögikoht, kus pole ühtegi akent ning õhk ei liigu, aga millegipärast käime me koguaeg seal. Eks ta ole urka omapära pärast ja söögid on ka täitsa ok! :D, annab otsida vist teist sellist kohta!

Liigume kiirteel nimega elu

Ja nii ta jälle kadus nagu vupsti - üks nädal! Alates kooli algusest pole kordagi sellist mõtet tulnud et aeg ei liigu nagu kohe üldse mitte, just vastupidi! see kihutab nihukese kiirusega et vahel ei pane tähele ning kui sa tahad aja maha võtta jääd sa kellegile jalgu ning seetõttu ei tohigi ju kiirteel peatusi teha :( Vähemalt sai midagi kasulikku ära tehtud - just nimelt mata ülesanded mis on tarvis tulevaseks lienaaralgebra kontrolltööks, hea seegi, vähemalt sain ise nendega hakkama ja ennast kiitmast ma ju ei väsi! Aga hetkel on üks vähesid hetki kus korra saab aja maha võtta ja mõelda sellele millega ma tegelt hakkama sain see nädal, ja see on hea tunne! Tuleb varuda jõudu, et homme uuesti samas vaimus ja sama kiirelt jätkata, seniks jõudu ja jaksu!

Lõpuks

Ei teagi kust alustada, aga lõppude lõpuks tänu ühele armsale ja toredale inimesele suutsin hakata selle blogindusega tegelema. Aega ta võttis, sest olen ehtne vähi tähtkujus sündinud isisksus, kes on kõige uue ees vääääga skeptiline ning liigub ennem 3 sammu tagasi kui valmis astuma 1 pisikese edasi :) Isegi see registreerimise leht oli 3tundi lihtsalt lahti ja ei suutnud midagi välja mõelda, aga see selleks. Nagu aru saada pole ma eriline lausetemeister, nii et tuleb välja kuidas tuleb ;)

Seniks aga THUMBS UP!!