ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head

mu ema rääkis mulle, et Jeesus armastab meid
ja mida me vajame küll seda juba Jumal teab
meile on antud tuhandeid võimalusi, sadu teid
ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head

ja on ju tore elada siin ime-imelises ilmas
kus lihtsalt ei saa teisiti kui rõõmustama peab
ma nutan ainult siis kui miskit on mul silmas
ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head

Võta näpust kui nii oleks...Pahatihti tekib tunne, et ohjah pole üldse tore see elu, eriti kui liigud vaikselt, ilmatuma suur koorem õlul, samm-sammu järel üritad jõuda tippu, et visata kõik see morjendav üle ääre ning vabaneda sellest igaveseks! Kuid tee on nii kitsas ning ainult sina mahud seal käima ja vastu tuleb üks ilmatuma suur teerull mis su enda alla litsub, ning nii sa seal lebad, abitult, üksi..aga ei saa ju alla anda, peab üles tõusma ning edasi liikuma. Liigud edasi, näed, et paistab abistav käsi, nagu ingel taevast, üritad ta käest haarata, kuid see ei õnnestu, peagi saad aru, et ajasid ainult tuult taga. Oled juba pika tee läbinud kuid tunned, et enam ei suuda, mõtled et jõle hea oleks võtta aeg maha ning puhata. Teostad oma mõtte ning ning leiad ennast kuu hiljem, kõik see on möödunud hetkega, päev, nädal, kuu, liikusid ajas edasi nagu sõrmi nipsutades. Tunned ennast tugevamana, kuid ümber ringi vaadates, tekib kõheduse tunne, siin ma olen ju olnud! peagi avastad, et oled liikunud tagasi ning see küngas on vägagi tuttav ning selle otsa sa juba komistasid. Nüüd oled juba targem ning lähed ringiga sellest mööda ning liigud tipu suunas. EI anna alla!

Pole kõik nii lihtne, kuis näib.
Meeldib või ei, elu edasi käib.
Lootusetus saab endale kõik,
kui oled nõrk kuulub temale võim!